ORGANISATSIOON    LIIKMED    VÕISTLUSED    TIPPSPORT    DOKUMENDID    TREENERIKUTSE    POED    TOETAJAD    KONTAKT     
   
VÕISTLUSED
Võistluskalender 2017
Võistluskalender 2018
2017 võistluskalender koos kohtunikega
Rahvusvaheline kalender
Võistluste hindamise arhiiv
Tulemuste arhiiv
Tulemused 2017
Tulemused 2016
Tulemused 2015
Tulemused 2014
Tulemused 2013
Tulemused 2012
Tulemused 2011
Tulemused 2010
Tulemused 2009
Tulemused 2008
Tulemused 2007
Tulemused 2006
Tulemused 2005
Reklaam

EJL > VÕISTLUSED > TULEMUSTE ARHIIV > TULEMUSED 2013 > 
VILJANDI RATTAKLUBI

Jur. nimetus:VILJANDI RATTAKLUBI
Reg nr: 80138356
Aadress: Uueveski 5, 71007 Viljandi
Telefon: 5107516
Kontaktisik: Veiko Šmidt
E-mail: juhatus@rattaklubi.ee
Koduleht: http://www.rattaklubi.ee/

Viljandi rattaklubi tegutseb alates 2001. aastast, ühendades rattaspordihuvilisi füüsilisi ning juriidilisi isikuid. Klubi tegevuse eesmärkideks on klubi liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine, rattaspordi harrastamine ja arendamine tervisespordist kuni võistlusspordini, ühiskondliku ja kehalise aktiivsuse tõstmine, avaliku konkursi korras stipendiumide maksmine.

Ajalugu.

Kui asutati Viljandi rattaklubi
1891. aastal asutati Viljandi rattaklubi. Selle põhikirja koos klubi sõidureeglitega kinnitas 6.novembril 1891 ministri eest kindralleitnant Šebekov. Põhikiri oli saksakeelne ja ilmselt ka enamik klubi liikmeist sakslased. Nüüd, mil sellest on möödas üle 120 aasta, on huvitav meenutada tolleaegseid sätteid ja reegleid.
Klubi eesmärk on tuua kokku rattasõidu sõbrad. Klubil on tegevliikmed ja auliikmed.Klubisse võivad kuuluda täisealised mehed, kes pole professionaalsed sõitjad (need kes sõidavad avalikult raha eest võidu). Klubi liikmed ei saa olla need, kelle teovõimet on piiranud kohus. Otsused, kes võib olla klubi liige, võtab vastu täiskogu. Iga klubiliige peab maksma oktoobris liikmemaksu. Kui ta seda ei tee, arvatakse ta klubi liikmete seast välja. Tal on võimalus uuesti klubi liikmeks saada, kuid siis peab ta lisaks liikmemaksule maksma 25% trahvi. Klubil on president, viitsepresident, sõidujuhid, arst ja kassapidaja.
Teedel tohivad sõita jalgratturid, kes suudavad jalgratta üle kontrolli omades seda juhtida. Nooremad sõitjad peavad eelnevalt läbima koolituse ja tegema vastava eksami. Väheharjutanud  sõitjad peavad vältima liiklemist tihedama liiklusega kohtades ja harjutama selleks ettenähtud kohtades, kus liigub vähe inimesi. Kui rattaklubi liikmel tekib rattaga sõites konflikte rahva või politseiga, tuleb sellest teada anda rattaklubi eestseisusele.
Sõita tohib aeglase kiirusega, mis võimaldab rattasõitjal igal hetkel jalakäijale ohtu tekitades rattalt maha hüpata või ratast kõrvale pöörata. Kui klubi liikmed koos sõidavad, hoiavad kor-da ja juhivad teisi kõige vanemad klubi liikmed. Neil on õigus anda käske ja teised neile vastu hakata ei tohi. Juhid ei tohi sõita liiga kiiresti, vaid peavad arvestama kõige nooremate sõit-jatega. Soovitav kiirus grupisõidul on 15 versta tunnis (1 verst võrdub 1066,781 meetriga), sõitjad ei tohi olla sadulas kauem kui üks tund.
Kui grupp sõidab ühes reas, peab kaugus kahe jalgratturi vahel olema 20 jalga ( 1 jalg võrdub 0,3 meetriga). Kui sõidetakse kahes reas, siis peab vahekaugus olema 40 jalga. Mäest alla sõites peab kaugus olema kahekordne. Kui sõidetakse mäest alla, siis peab hoidma lenkstangidest kinni ja jalgu ei tohi pedaalidelt ära võtta.
Voorimehest või ekipaažist ei tohi kahelt poolt korraga mööda sõita, sõita tuleb juhi poolelt. Rattasõitjad ei tohi jalakäijatele liigselt valjusti kella anda ega ehmatada neid hüüetega. Pigem peavad nad vaikselt mööda sõitma. Pimeduses sõites peab jalgratas olema varustatud laternaga.
Kui rattaklubi liikmed kavatsevad koos kuhugi sõita, peavad selle liikmed olema kohal 15 minutit enne sõidu algust. Klubisõidul on kohustuslik riietada end klubi vormiriietusse: sinine müts, sinine jakk, sinised põlvpüksid ja sinised pikad põlvikud. Grupisõidul antakse käsklus-teks märku vilega: kogunemine  -  üks pikk vile, edasisõit  -  kolm lühikest vilet ja peatumine  -  kaks lühikest vilet.
Sõidukogemuse järgi jagatakse sõitjad kolme liiki: esimene, teine ja kolmas. Kõige kõrgem on esimene klass. Ühest klassist edasi saamiseks on vaja sooritada eksam. Eksamikomisjoni kuuluvad klubi juht ja neli vanemat kogenud sõitjat. Kolmanda klassi sõitjad tohivad sõita harjutussaalis. Et teise klassi saada, peavad nad näitama, et valitsevad ratast, suudavad teha kaheksat, paremale ja vasakule pöörata, sõita ühe käega lenkstangist kinni hoides, kergesti ratta peale ja maha tulla.
Teise klassi sõitjatel on õigus koos esimese klassi sõitjatega maanteel sõita. Esimese klassi eksam tuleb sooritada maanteel. Ta peab näitama, et oskab kergesti mööduda, erinevaid takistusi ja mägesid ületada ja liikuda mööda kitsaid radu. Ainult esimese klassi sõitjail on õigus igal pool vabalt sõita. Kõigil klubi liikmeil tuleb sõidu ajal kaasas kanda klubi liikme-kaarti, kus on kirjas ka, mis klassi ta kuulub.
Kui klubi liikmel pole oma jalgratast, siis on tal õigus vastavalt klubi reeglitele kasutada klubi ratast sõitmise õppimiseks. Et klubile rattad muretseda, peavad kõik liikmed ostma vähemalt 5 rubla eest ühe klubi aktsia. Sel viisil ostetud jalgrattad kuuluvad klubile. Klubi rattaid saa-vad klubi liikmed ühistel üritustel kasutada tasuta, muul ajal 20 kop/h. Kui on kavas rattaga maale minna, see tähendab kasutada ratast terve päeva, siis tuleb maksta 1 rubla.
Kui klubi liikmed klubi rattaid kasutavad, ei tohi nad neid kahjustada. Kui nad peaksid kukkuma, ei tohi lenkstangidest lahti lasta. Samuti ei tohi klubi rattaga teha kunsttrikke. Kui siis keegi rattale viga teeb, peab ta maksma kompensatsiooni. Kui on tegemist tahtliku vigastamisega, siis peab ta maksma 20% parandamiskuludest.

Võetud 2015 Sakala kalendrist



EJL litsentseeritud sportlased

Toetajad















   
   
EESTI JALGRATTURITE LIIT: Pirita tee 12, 10127 Tallinn; tel 603 15 45, fax 603 15 46; e-post: ejl [at] ejl.ee