ORGANISATSIOON    LIIKMED    VÕISTLUSED    TIPPSPORT    DOKUMENDID    TREENERIKUTSE    POED    TOETAJAD    KONTAKT     
   
UUDISED
EJL soovitab
Galeriid
EJL teated
Arhiiv
Lingid
Antidoping
Reklaam

EJL > UUDISED > ARHIIV > 
25.05.2012
Rattatiimi karm kord: kaheksa suruvad oma ego maha, et meeskonna liider särada saaks

Grupisõit on meeskondlik spordiala. Selleks, et tiimi liider võidaks, peavad kaheksa meest oma ego maha suruma ning abilisteks kehastuma.

Itaalia velotuuri üheksas etapp. Tanel Kangertil on võimalus võidelda parima noore valge särgi nimel. Paraku saab ta lõputõusul Astana bossilt käsu energiat mitte raisata. Kangert laseb jala sirgeks ning kaotab võitjale pealt kaheksa minuti.


Mida kuradit! Miks?

Põhjus on väga lihtne: Astana eesmärk pole valge vaid üldvõitja roosa särk, mida jahib meeskonna liider Roman Kreuziger. Kõik ülejäänud kaheksa ratturit tegutsevad abimeestena, ja kui nad juhtuvad võitma mõne etapi, siis on see lisaboonus.

"Meeskondlikus arvestuses lähevad arvesse kolme parima tulemused, ülejäänute ülesanne on jõudu säästa, et järgmine või ülejärgmine päev või tuuri viimasel nädalal Kreuzigeri vajadusel aidata," selgitas klubide Casino ja Ag2r kunagine liider Jaan Kirsipuu. "Kui ühel hetkel on vaja liider jooksikutele järgi või pärast rehvipurunemist gruppi vedada või teda lõputõusul toetada, aga abiline seda ei suuda, sest oli eelmisel päeval oma sõitu sõitnud ja jõudu raisanud, siis on bossidel õigus küsida: mida sa mees õige teed ja mõtled!?"

Keda huvitab 20. koht?

Kirsipuu sõnul on grupisõit nagu iga teine võistkondlik spordiala. "Korvpallis antakse samuti igale mängijale ülesanne: sina söödad, sina teed katet, sina viskad. Kui mehed plaani eiravad ja omaette tegutsema hakkavad, ei tule rünnakust midagi välja."

Jutuks hea küll, aga selleks, et liider särada saaks, peavad kaheksa meest oma ego maha suruma. Mõni võiks kindlasti suurtuuril kahekümne sekka jõuda.

"Aga keda huvitab kahekümnes koht?" põrutab Kirsipuu ja lisab, et kui abiline on heas vormis ja aitab liidrit tõusudel lõpuni välja, poole 20. või veelgi parema koha saamine probleem.

Taaramäe, Cofidise liider, tõdeb, et asjad lihtsad on nii: üks teeb tulemust, teised tööd: "Kui mullu Tour de France’il valget särki jahtisin, mis oli tiimi eesmärk, pidi nii mõnigi oma tahte alla suruma ja minu kõrval püsima, kuigi tal oli jõudu küll, et antud etapil võidu nimel sõita."

Kui tiimis valitseb anarhia, pole tulemust loota, kinnitab Kirsipuu. Hea näide olevat praegune Ag2r. "Klubil on stardis kaheksa liidrit ja üks abiline. Täielik segadus ja jama. Meeskond pole tänavu vist ühtki esikohta saanud."

Juhtuvat ka pika tuuri jooksul, et meestel juhe kokku jookseb ning nad oma peaga mõtlema ja lollusi tegema hakkavad, muigab Kirsipuu. "Siis on tiimi bosside asi karmilt kord majja lüüa."

Kirsipuu meenutab kunagist Casinot ja Ag2r-i, mis olid suurepäraselt – õigete ratturitega – komplekteeritud ning kord majas: "Mõistlikud mehed olid. Ei arvanud endast liiga palju, vaid nägid ära, kes reaalselt tulemust teeb. Teinekord, kui mul oli kehv enesetunne, pakkusin liidrirolli teistele, kuid pakkumine lükati enamasti tagasi. Öeldi: küll me su finišisirgele toimetame, seal vaatad edasi. Nii tuli mõnigi võit. Tiimikaaslased usaldasid mind rohkem, kui iseennast."

Kuidas varastada edu

Just ratturite õige valik, nende füüsilisi ja vaimseid omadusi arvestades, nii klubisse või võidusõidule, teeb meeskonnast tugeva meeskonna. "Klapp peab olema hea. Meest, keda sa ei salli, pole lihtne võidule vedada."

Taaramäe selgitab omalt poolt, et tal on meeskonna komplekteerimisel velotuuri tarvis kõlav sõna öelda: "Mõne mehe kriipsutan kohe maha, sest tean, et nad pole valmis mind vääriliselt aitama. Nende on ego liiga suur. Hea, kui nad viis kilomeetrit mu kõrval püsivad. Tahavad ise tulemust teha, kuid võimed paraku ei luba."

Olla ka rattureid, kes, seades oma huvi esiplaanile, salakavalalt tegutsevad, räägib Taaramäe: "Oli üks tüüp, kes pidi Girol aitama Ivan Bassot, aga millegipärast enne tõusu algust alati ära väsis, kuid siiski liidrite kannul finišini hiilis. Basso ei saanud temalt mingit abi, kuid tüüp pedaalis end kokkuvõttes 11. kohale."

Preemiaraha abimehele

Pole ilmselt ühtki ratturit, kes lapsena abilise ametist unistaks. Paraku tõusevad liidriteks üksikud. Ent ka abilised saavad oma kommikoti kätte.

"Heal päeval on paljud võimelised võitma," selgitab Kirsipuu. "1998. aasta Casinos oli 22 ratturit ja kõik said vähemalt ühe esikoha. See oli nende jaoks tänu: täna aitad sina, homme aidatakse sind."

Taaramäe sõnul elab väärt abimees stressivaba elu ja teenib umbes 6000 eurot kuus pluss preemia, või veidi enamgi.

"Aitähh-ütlemine on vähi, tihtipuhku lisandub ka rahaline tänu," räägib Taaramäe. "Näiteks Sylvain Chavanel teatas, et kui ta Flandria tuuril esikohale aidatakse, maksab abilistele 50 000 eurot. Ning Tour de France’i võitja jätab preemiasumma enamasti abilistele. Ka mina olen preemiatest loobunud, et abimehi motiveerida."

"Küll ma selle särgi kätte saanuks!"

Tanel Kangert kinnitab, et polnuks probleem mõneks päevaks või enamaks Girol parima noore ratturi valge särk selga saada, paraku...

"Ma ei saa olla isekas, pean mõtlema meeskonnale ja täitma oma ülesannet – abistada Roman Kreuzigeri. Mida annaks mulle Giro 20. koht? Midagi! Ei reitingu punkte ega palgalisa. Küll minu võidud veel tulevad. Praegu on küpsemise aeg."

Jaan Kirsipuu selgitab, et ega Kangert tegelikult Kreuzigerist oluliselt kehvem olegi, kuid ta pole end veel tõestanud: "Tal pole veel enesekindlust, et minna ja panna. Ka ei hakka Astana iial kalli raha eest palgatud Kreuzigerilt nõudma, et asugu nüüd Kangertit aitama."

Kangert tõdeb, et varsti võiks olla see päev, kus ta võtab korraliku võidu: "Siis saaks punni eest ja ühtlase tõestuse, et ma olen paljukski võimeline."

 

Uudise allikas: Jaan Martinson, Õhtuleht


|tagasi »|
Toetajad















   
   
EESTI JALGRATTURITE LIIT: Pirita tee 12, 10127 Tallinn; tel 603 15 45, fax 603 15 46; e-post: ejl [at] ejl.ee