"Rõuges sai nüüd küll esimest korda elus viibitud ja ka esimene start tehtud, mis oli omamoodi põnev. Selle kandi teed ei ole üli euroopalikud ja siledaima asfaldiga ning see teeb rattasõidu omakorda palju raskemaks. Pinnatud teel on ratas nagu liimiga tee küljes kinni. Trennis mulle nii isegi meeldib, kuid võidusõidul ma eelistaksin arendada kõva kiirust ja selleks sobiks siledam tee. Kellelegi ma midagi ette ei heida, võistlus oli hästi korraldatud ja trass temposõiduks hea," kirjutab Taaramäe.

"Sõidu ajal nägin esimeses pöördes 15 km peal, et Jõeäär täna kulla peale ei sõida. Olin talle 30 sekundit järele võtnud. Poole peal sain informatsiooni, et Kangert juhib mind 2 sekundiga ja vaatasin, et ohoo, päris põnev. Kuid üks 5-6 km hiljem tuli üllatus, et olen juba 10 sekki ees ja paar km hiljem 15 s ja veel 7km enne finishit, et olen 18 sek ees. No siis oli selge, et see aasta on veel sini-must-valge kombe minu, sest jõudu oli veel piisavalt ja kui ma sõidan hea tempoga, siis selle maaga enam 18 sek tagasi ei tee."

"Tegin enda kohta maailma sõidu, sest tean oma taset ja tean, mis võimsusega ma tavaliselt maailma suurimatel sõitudel esikümmet ründan. Täna olid kompuutri järgi vatid just sellised nagu nad olema pidid. Tunne oli hea ja puruks ennast ei sõitnud, sest polnud lihtsalt vajadust. Oli tore päev. Aitäh fännidele, kes raja ääres karjusid ja vaheaegu hüüdsid.Näeme juba reedel, kui meid ootab ees grupisõit (167 km), mis tuleb see aasta ilmselt äärmiselt lõbus ja põnev."

Loe täispikka blogikannet Paf.comist.

 

Uudise allikas: delfi.ee