ORGANISATSIOON    LIIKMED    VÕISTLUSED    TIPPSPORT    DOKUMENDID    TREENERIKUTSE    POED    TOETAJAD    KONTAKT     
   
UUDISED
EJL soovitab
Galeriid
EJL teated
Arhiiv
Lingid
Antidoping
Reklaam

EJL > UUDISED > ARHIIV > 
06.12.2012
BMX kisub noore arvuti juurest eemale

Kiskumaks tänapäeva noort arvuti juurest eemale, tuleb talle pakkuda midagi ägedat. Näiteks võimalust BMX-jalgrattaga krossi kihutada, adrenaliin soontes keemas. Lätlastel on sel alal kahekordne olümpiavõitja, tosin trassi ja tuhandeid harrastajaid, Eestis paraku mõni tõsine tegija, üks rada ning lootus, et vanamoodne mõtteviis ükskord muutub.

Graig Milan Meriloo oli viiene, kui USAs viibides BMXi avastas. Seks ajaks oli ta rulapargis tõukerattaga trikke õppinud ja tsiklisõidu selgeks saanud. Ent BMX ehk jalgrattakross ületas kõik.

"Asi hakkas poisile hoobilt meeldima," meenutas isa Mait. "Kiiver peas, kaitsmed peal, ja kihuta krossirajal võidu. Äge! Mis võib olla vahvam, kui laps leiab spordiala, millesse täiega süveneb. Ei mingit sundimist, puhas fun!"

Esmalt väike selgitus. BMX kross pole trikitamine, vaid tõsine olümpiaala, kus kihutatakse spetsiaalsel rajal, kus on künkad, hüpped ja viraažid, jalgratastega võidu. BMX nõuab head koordinatsiooni ja tasakaalutunnetust, tugevat füüsist ja võimsaid jalgu, raudseid närve ja välkkiiret mõtlemist. Kuna korraga stardivad kuni kaheksa võistlejat, põleb adrenaliin leegiga.

Ent mis peamine, rõhutab Meriloo seenior: "BMX kui nii-öelda alternatiivspordiala läheb noortele sedavõrd peale, et kisub nad arvuti juurest eemale, kodus õue, treenima."

Eesti poiss kuulub Euroopa eliiti

Tänaseks on kaheksane Graig Milan tõusnud Euroopa eliiti. Leedu ja Eesti meister, sõidab Lätis, kus BMX on kultusala, võidu peale, sai Euroopa suvemängudel nelja etapi kokkuvõttes neljanda koha... On võistelnud lisaks USAs, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Leedus, Belgias.

Siinkohal maksab märkida, et Euroopas – kui Eesti ja Soome välja jätta – on BMX ääretult populaarne spordiala.

"Kahjuks tuleb tõdeda, et nüüd, kui Soomes valmis tipptasemel rada, jäi Eesti BMXi arendamises Vana Maailma viimaseks," tunnistab Meriloo.

Leedus on kaks väga korralikku BMXi rada, Lätis tosin, Hollandis-Belgias vaat et igas külas, Soomes seni viis-kuus väiksemat...

Eesti ainus trass paikneb Tartus, kus on ka siserada talviseks treenimiseks ning vaikselt sirgumas tegijaid, kes käivad juba lätlasigi hirmutamas.

"Kesk-Euroopas levib BMX kui kulutuli," kuulutab Meriloo. "Panustatakse sellele, mis noortele meeldib. Meiegi peame mõtteviisi muutma. Suusatamine on tore ala, aga kas viie-kuue-seitsmeaastane viitsib tundide kaupa metsa vahel harjutada? BMXi ratta selga ja alternatiivspordi parki pole noori vaja ajada, nad lähevad ise. Rõõmuga. Unustavad nutitelefonigi taskupõhja. Ja loovad endale füüsilise põhja, mis lubab edaspidi harrastada ükskõik millist spordiala."

Lätis, kus kahekordne olümpiavõitja BMXis Maris Strombergs on legend, asi toimib, sajad lapsed teevad trenni eesmärgiga iidoli sarnaseks saada. Ning lätlased on valmis meid igati aitama, harima treenereid, treenima sõitjaid, ent radu nad meile ehitama ei hakka, sellega peaksime ise hakkama saama.

Tegelikult on väike lootus, et Eesti pääseb Euroopa kõige alternatiivspordivaenulikuma riigi mainest, sest Tallinna lähistele Peetri külla on planeeritud võimas elamusspordikeskus, kus on rahvusvahelisele tasemele vastav BMXi krossirada ning sisehall BMXi, triali ja mägiratta treeningtrassidega. Lisaks täismõõtmelised sise ja välispargid rula-, rulluisu- ja trikirattasõitjatele. Ühesõnaga uhke värk!

Kui rada ei valmi, tuleb emigreerida Lätti?

Kogu see noorte unistuste maailm läheb maksma 4 miljonit eurot. Maa on olemas, projekt samuti, nagu ka omafinantseering. Kui saaks nüüd raha ka Euroopa fondidest...

"Euroopa raha ootavatest projektidest oleme esikohal, kui summad leitakse, siis saame," sõnas Meriloo, kes koos partner Mario Kalmrega kogu asja ihu ja hingega veab ning lubab finantside laekumisel keskuse poolteise aastaga valmis ehitada. "Kui aga kevadeks meile raha ei eraldata, siis tuleks emigreerida Lätti."

Too lubadus Lätti põgeneda on öeldud naljaga pooleks, kuigi asi on naljast tegelikult kaugel.

Muide, Tallinnal on omakorda plaan rajada Lasnamäele rahvusvahelistele nõuetele vastav BMXi krossirada. Otsus tehakse lähipäevil. Kui see oleks positiivne, siis noorus kiidaks.

Jutuajamise käigus tõdes Meriloo, et ei mõista Eesti sotsiaal-, noorte- ja spordipoliitikat: soovitakse, et lapsed kohandaksid end võimaluste järgi, mitte et riik kohandaks end vastavalt laste vajadustele.

Andke noortele, mis noori huvitab!

"Alternatiivsport on popp. Vaadake, mis toimub – kolmesed kihutavad tõukeratastega ringi, vanematel on all rulad või trikirattad. BMXi rajadki oleks igas linnas hoobilt rahvast täis. Andke noortele seda, mida nad tahavad!"

Eelnevat mõtet rõhutanud ka Helsingi BMXi raja avamisel linna spordiameti boss – otsustajad on justkui silmaklappidega, vanades arusaamades kinni, tänapäevase maailma tegelikkust ei aduta – ning tunnistanud, et Soome on kahjuks BMXi arendamisega lootusetult hiljaks jäänud.

Mis siis veel Eestist rääkida...

Kirsipuu: BMX arendab last igati

Jalgrattakorüfee Jaan Kirsipuu on vaatamata maanteesõitja- karjäärile piisavalt BMXi usku, et selle ala arengut toetada.

"BMX on noortele suurepärane võimalus rattasõiduga algust teha. Esiteks on krossisõit äge, lööb adrenaliini keema, teisalt arendab füüsiliselt – paigalt kiirendus on BMXi sõitjatel näiteks paremgi kui trekirattureil – ning kolmandaks õpib laps sõiduvahendit valitsema."

Kirsipuu sõnul on maailmas küllalt neid, kes alustanud BMXiga, kuid sealt edasi maanteele siirdunud ning lõpuks profileeri jõudnud.

EOK president: mõtteviisi tuleb muuta

EOK vastne president Neinar Seli on Peetri külla plaanitava BMXi raja ja ekstreemspordipargiga kursis, toetab seda igati ning teeb kõik endast oleneva, et projektile Euroopa fondide raha laekuks.

"Tõesti, me peaksime ajaga kaasas käima ja arendama alasid, mis noori huvitavad. Vastasel korral kaob osa lapsi spordi juurest ära," sõnas Seli. "Me ei saa klammerduda dogmade külge, et olümpiasport on õige, ekstreemsport vale. Ja mis üleüldse on ekstreemsport? Ka teivashüpe on ekstreemne ala."

Seli sõnul on Peetri küla spordipark vinge ettevõtmine: "Neil, kes otsustavad raha jagamist, ei ole loodetavasti kõhklusi, et asi on Eestile vajalik. Me saaksime tipptasemel keskuse täieõiguslikule olümpiaalale, mille ümber on võimalused harrastada noori paeluvat ekstreemsporti. Tegu pole era vaid sotsiaalse projektiga, mis loodetavasti ka ellu viiakse."

 

Uudise allikas: Jaan Martinson, Õhtuleht


|tagasi »|
Toetajad















   
   
EESTI JALGRATTURITE LIIT: Pirita tee 12, 10127 Tallinn; tel 603 15 45, fax 603 15 46; e-post: ejl [at] ejl.ee